Kärt Hellerma oskus sõnu seada on maagiline, just nagu tema loodki. Need ei lase lahti, vaid mõlguvad meeles veel kaua. Sunnivad heitma pilku taevasse, et tähele panna pilvede kuju ja kajakaid, vaatama iidset paplit bussipeatuses hoopis teise pilguga. Hellerma lugudes on sügavust, vahel lõputultki, nagu näeks ta igal sammul midagi, mida teised ei näe.

Kelly Turk on ettearvamatu luuletaja. Mida ta mõtleb ja kuhu liigub, millest kirjutab ja kuidas seda mõista – need küsimused käivad peaaegu alati temaga kaasas. „Originaalkoopias” hõljub ta kirjanduse ja kunsti vahel, sekka filosoofilisi konstruktsioone ja paradokse. Simulaakrumid ja tõde, ajalugu ja hommage’id Prantsuse luuleklassikutele. Kes suudab mõistatada Kelly Turgi luulet?